Viimase kästiööprojekti raames said euroalused uue elu ja sündsid uuesti diivanilauana. Lihtsamat mööbliprojekti annab otsida, aga nagu öeldakse, siis lihtsuses peitub võlu ja uus pereliige sobib oma uude koju nagu valatult.

Vaja läheb:

-Euroaluseid. Neid on erinevates mõõtudes. Konkreetne laud on valmistatud kahest poolikust euroalusest. Mingit saagimist siinkohal rakendada ei tulnud, sellises mõõdus tulid nad juba originaalkujul laost kaasa tükihinnaga 2,50 €.

-Lihvi. Sobib nii liivapaber kui ka mehaaniline taldlihv. Enne värvimist või lakkimist on vaja euroalused eelnevalt lihvimisega töödelda, et vabaneda mustusest ja narmendavatest servadest, nurkadest.

-Värvi. Et toolid said värvitud valge mööblivärviga, otsustasime seda praktikat ka diivanilaua värvimisel jätkata. Tegemist on Viva Color’i mööblivärviga “special furniture akva”. Kiiduväärt toon ja katvus! Purk maksab umbes 10 € ja osta saab seda kõikidest suurematest ehituspoodidest (K-Rauta, Bauhof).

-Rattaid. Et laud säilitaks oma “stiilipuhtuse” oli eesmärgiks leida rattad, mis oleksid üheaegselt robustsed ja esteetilised :). Tasub mainida, et rataste näol oli tegemist selle projekti suurima rahalise investeeringuga. Pidurite ja hallide kummidega (põrandasäästlikus!) rattad leidsime Bauhofist, tükihinnaga 7,50 €.

-Klaasi. Võib muidugi ka ilma, aga siis on oht, et lauale asetatud kausid-klaasid kipuvad lippide vahele kukkuma. Teine variant oleks olnud lipid lahti võtta ning võimalikult lähestikku sättida. Meie otsustasime siiski mati karastatud klaasi kasuks, mis tuli koju 30 € eest.

-Puuri ja kruvisid. Euroaluste ja rataste kinnitamiseks.

Kui euroalused olid lihvitud sai alustada värvimisega. Viimane võttis ka kõige rohkem aega, sest värvida tuli ju mõlemalt poolt ning enne teise külje keeramist pidi esimene kiht värvi ka kuivama. Et euroalused said kaetud kahekordse värvikihiga, pikendas see ajakulu veelgi. Kokku kulus seega värvimisele 4 päeva, igas päevas keskeltläbi 1,5 h.

Kui värv oli kuivanud kinnitasime kaks euroalust teineteise külge nii, et nende põhjad vaatasid teineteise suunas. Nii jäi kahe euroaluse vahele piisavalt suur “sahtliosa” et panna sinna ajakirju ja soovi korral isegi korve asjade hoidmiseks. Viimasena läksid alla rattad.

Klaasi kinnitasime lauale iminappadega. Iminappade kinnitamiseks lauale tuli nurkadesse puurida augud ning “istutada” iminapad neisse. Väga lihtne!

Et töövahendid (kruvid, puur, lihvimisvahendid, pintsel) olid varasemast juba olemas oli kogukulu lauale keskeltläbi 75 €. Päris ilma rahata ise asju teha ei saa, aga tunduvalt soodsamalt ja isikupärasemalt siiski 🙂

Et talv pressib peale ja külmaga kütteta garaažis väga tsillida ei taha, siis jäävad uued mööbliprojektid kevadesse. Talvisesse aega on parem planeerida lihtsamaid ja tubaseid DIY projekte, mõned on juba mõttes ka 🙂