Minu Kreeka!

Kuna kokkuvõtted reisidest on siin juba tavaks saanud, ei saa ka viimane külastus Kreekasse erandiks jääda. Vaevalt olin oma reisist teisele kontinendile toibunud, kui Reisidiilides häbematult soodsat pakkumist Kreekasse nägin ja enne kui arugi sain, oli suvelõpureis tüdrukutega planeeritud.

Mida lähemale augusti keskpaik jõudis, seda enam tänasin iseennast selle toona veidi pöörasena tundunud ostuotsuse eest. Olgem ausad, suvi kodumaal ei jõudnud piisavalt üles soendada ei mind, ega minu riidekappi. Samal ajal kui teised lakkamatult kurtsid, kui kehva ilmaga on alanud viimane suvekuu, jäi meil tüdrukutega ainult pihku naerda, sest peagi ootas meid ees nädalane reis päikese alla.

Et pakkumine oli tõesti erakordselt soodne*, siis liigseid ootusi me reisile ei seadnud. Ma ei liialda kui ütlen, et vaikimisi olime valmistunud halvimaks. Reisihommik algas aga heade üllatustega – SmartLynxi opereeritud tšarterlend oli meie viimasest kohtumisest (mis oli vist 3-4 aastat tagasi?) oluliselt kasvanud ja arenenud – lennuk oli uus, puhas ja stjuardessid rõõmsameelsed ning viisakad. 3 tunni ja 45 minutilise lennu järel maandusime päikselisel Rhodosel, kus juba kell 11 hommikul tervitas meid ligi 40 soojakraadi. Buss oli õnneks eeskujulikult ventileeritud ning tunnise sõidu jooksul hotelli võisime vaid aimata, milline see välitemperatuur parajasti olla võiks.

Paketireiside bussisõit lennujaamast hotelli on tavaliselt omaette meelelahutus. Enam-vähem aimad, kuhu sattuma pead, aga päris kindlalt kunagi ei tea, kus lõpetad. Järjest hotellidest möödudes jäävad silma hubaseimad ning salaja ikka loodad, et üks sellistest on ka Sinu oma. Kesine kogemus paketireisidega on kahjuks õpetanud ootusi alla suruma ning vähemaga leppima. Nii olime ka seekord valmis halvimaks. Suur oli meie üllatus kui buss jõudis imearmsa oliivipuude ja fuksiaroosade õitega ääristatud hoovi ette, mille vahelt paistsid armsad valged kortertüüpi hotellitoad. Päriselt ka või? See ongi meie hotell?! Automaatselt oli kahju neist, kes sinna hotelli tõenäoliselt iialgi ei satu, kuna ei Tripadvisor, ega hotelli enda koduleht ei suutnud hotellist pooltki sellist ilmet manada nagu koht väärt oleks.

Meie armas hotellikene, mille aias kasvasid granaatõunad, virsikud, oliivid ja laimid. Idüll!

Kell oli napilt 12 päeval kui varbad sinisesse basseinivette likku panime ja külmad Coca Colad avasime. Selleks hetkeks olime vähemalt ise veendumusel, et oleme selle reisiga saanud lotovõidu – sinises taevas säras päike, õhus oli kuumuse, päikesekreemi ja lõunamaa hõngu ja meil oli võimalik selle kõige keskel järgmised seitse päeva mõnnatada. Mmmm….!

Esimesel päeval me basseinist kaugemale ei jõudnudki. Nii suur oli igatsus soojuse ja lihtsalt külili olemise järgi. Et asusime Rhodose kesklinnast 20 minutilise autosõidu kaugusel, otsustasime õhtust sööma minna kohalikku Afandou külakesse. Juhuslikult sattusime imearmsasse pererestorani, kus endale head-paremat Kreeka köögist ette tellisime. Päike ja varajane ärkamine olid teinud oma töö ning uni tuli oi-kui-magus.

Järgmiseks kolmeks päevaks rentisime auto ning asusime Rhodost avastama. Saareke, mille pikkus on veidi alla 80 km ja laius alla 40 km, ei nõudnud õnneks erilist pingutust, et see risti ja põiki läbi sõita. Suuremaks probleemiks oli kuumus. Tagantjärgi tarkusena oleks soovitus iseendale ja tulevikus Rhodosele reisida plaanijatele ajastada oma reis, kas kevadesse või sügisesse. Augustis oli märgata, et loodus on andnud endast kõik suvekuumuse talumisel ning hetkeks, mil viimnegi rohututt oli kasteta maa-alal kuivanud, ähvardas lõõskav päike ja kõrbekuum teha sama ka turistidega. Esimesed paar päeva olid seega vääääga rasked, sest kuum andis järgi alles kell 18 õhtul ning kell 20 läks päike juba tuttu. Aga nagu öeldakse, siis inimene harjub kõigega. Mõningase kohanemisaja jooksul harjusime ka meie ning mis reisi alguses näis võimatu missioon (isegi 700 m päikesepaistes kell 17 õhtul oli katsumus) oli paari päeva möödudes käkitegu.

Tulles tagasi selle juurde, mida siis ikkagi külastada, siis oleks minu soovitused järgmised:

  • Päev Anthony Quinn Bay (seda peetakse üheks Rhodose ilusaimaks rannaks) maalilises kaljudevahelises rannas, drink sealses smuutibaaris ning lõunasöögiks merekarbid rannaserval asuvas restoranis. Õhtuelu saab nautida mõne kilomeetri kaugusel asuvas Faliraki linnakeses asuvates armsates butiikides osteldes, rannabaaris keha kinnitades ja soovi korral mõnes linna mitmetest klubidest pidutsedes.

    PS! Piltide lähemalt vaatamiseks klõpsa neil! 🙂

  • Päev Lindose küla imearmsatel valgetel tänavatel uudistades, kultuuri ja sealt avanevaid kauneid vaateid endasse ahmides. Jahutava supluse võid teha Lindose rannas, mida Anthony Quinn Bay kõrval samuti kõrgelt hinnatakse! Lindose linnakese äärest leiad rohked keraamikakojad, kust saad endale mäletuseks autentseid suveniire kaasa osta ja kui veab, siis äkki ka ise teha. Teel Rhodose kesklinna möödud ilmselt ka Afandou külast. Soovitan õhtusöögiks sisse põigata seal asuvasse SkyLine baari, mille väliterrass pakub imeilusat vaadet tuledes linnale ning armas atmosfäär loob vägagi romantilise õhkkonna 🙂
  • Kindlasti ei saa väita, et oled külastanud Rhodost, kui pole käinud Rhodose vanalinnas. Imeilus vanalinn asub kohe mere ääres ning pakub nautimist kultuurihuvilistest toidugurmaanideni. Kui planeerid ööbimist erinevates saare külgedes, siis soovitan jääda üheks ööks ankrusse ka sinna. Külasta lisaks Elli Beachi ning naudi hiiglaslikes lainetes hullamist.
  • Järgmisel päeval võiksid bookida merereisi Symi saarele ja veeta päeva avastades selle imearmsa saare värvilisi majakesi, käsitööbutiike, lugematuid restorane, muuseume ja galeriisid. Mind hämmastas kui palju kultuuri ja ilu see pisike saar endas hoidis. Kindlasti minu selle reisi lemmikkohtadest!

Mida veel teada?

  • Ringi liikumiseks on parim variant auto. Et garanteerida selle saadavus Sulle sobival ajal, siis broneeri see kindlasti ette. Saarel sõidetakse ringi peamiselt väikeautode, rollerite ja ATV’dega. Liiklus on võrdlemisi rahulik ja hästi planeeritud, seega peaks seal hakkama saama ka kesisema kogemusega juht.
  • Plaan B on kasutada ühistransporti, mis on soodne ja kaasaaegne, kuid lõunamaalastele kohaselt sageli ebatäpne ning võrdlemisi keeruliste sõiduplaanidega. Nimelt puuduvad saarel bussipeatustel nimed ning bussigraafikust näib olevat kõikidel asjaosalistel erinev versioon. Nõuab seega veidi süvenemist ja pühendumist, aga ajab vajadusel asja ära.
  • Fun fact: Kohalikud inimesed on ülisõbralikud ja lahked. Ühel õhtul magasime me oma bussipeatuse lootusetult maha. Selle asemel, et meid suvalises teeotsas maha panna, viis bussijuht kõik teised reisijad ära ning viis tagasi sõites ka meid koju ära.
  • Kraanivesi ei kõlba juua, seega hoia heaga veepudelite lähedusse.
  • Rannatoolid on tasulised. Enamikes randades jääb nende hind 5-10 € vahele.
  • Restoranis on soodsam süüa kui poest osta. Jep, Rhodos on üks vähestest sellistest kohtadest, nii et lase aga hea maitsta!

Kuigi olin enne reisi pigem skeptiliselt meelestatud, ei olnud see armas saareke sellist suhtumist kuidagi ära teeninud. Ringi rännates süvenes minu lugupidamine veelgi ja soovitan sinna rännata kõigil, kes austavad head sööki, mõnusat kliimat, ilusat loodust, sinisinist merd, armsaid inimesi ja värvidest pakatavat tänavapilti.

*Erakordsalt soodsa definitsioon: lennupiletid edasi-tagasi, tranfseer ja majutus 7 päevaks, mis  kõik kokku maksis alla 300 euro.

Loe ka minu seiklustest Dubais ja Californias! 🙂

 

One thought on “Minu Kreeka!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s